[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõusma ‹tõusta, tõusen 44›

1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).

ihukarvad tõusevad püsti vt ihukarv

juuksed tõusevad (peas) püsti vt juus

juuksekarvad tõusevad (peas) püsti vt juuksekarv

karvad tõusevad püsti vt karv [1]

pähe tõusma vt pea

süda tõuseb kurku vt süda

üles tõusma

1. üles liikuma v. suunduma (üles rõhutab suunda v. tegevuse lõpetatust). a. Tõusime trepist üles. Lift tõuseb üles kolme minutiga. Seelik tõusis pisut üles. Suits, udu, soe õhk tõuseb üles. Kuu on kõrgele üles tõusnud. b. püstiasendit võtma. Tõusis üles ja läks minema. Tõuse siit toolilt, laua tagant üles! Koer tegi katset üles tõusta. c. ärkama, asemelt tõusma. Miks sa nii vara üles tõusid? Tõuse üles, hommik on käes!
2. surnust ärkama. Kristus on üles tõusnud. Jeesus tõuseb surnuist üles. Viimsel kohtupäeval tõusevad surnud üles. Liha tõuseb üles.
3. kõrgemaks muutuma, üles paistetama. *Arst tahab teada, kuhu rõuged pandi, kas tõusid üles .. R. Sirge.
4. tärkama, kasvama (hakkama). Ükski mulda visatud tera ei tõusnud üles. Oras tõusis üles.
5. tekkima, ilmnema. Rahaprobleemid on taas üles tõusnud.
6. võitlusse astuma, vastu hakkama. Töölised ja talupojad on üles tõusnud. Kogu kihelkond tõusis üles kui üks mees. Ta tõuseb üles kogu maailma vastu. Ülestõusnud maurid.

üles ‹adv›

1. ülespoole, kõrgemale; ant. alla. Trepist üles minema, tormama, astuma. Tõusime pikkamisi treppi mööda üles. Läks üles oma ärklituppa. Mina heitsin üles narile, tema alla. Kass krabis üles puu otsa. Nii järsust kaljuseinast ei saa üles ronida. Rühkis mööda mäekülge, kaldajärsakust üles. Sõideti mäest üles. Ruttasin tänavat pidi üles Toompeale. Teerada tõusis keerutades üles mäkke. Jõgi, järv on üles paisutatud (selle veetase on tammidega tõstetud). Laev tõstis purjed üles. Ankur hiivati üles. Põhja vajunud paat tõsteti üles 'veepinnale'. Pidupäeva hommikul tõmmati lipp üles 'vardasse'. Tõkkepuu, semafor on üles tõstetud. Tõmbasin aknal ruloo üles. Vedas hommikul vana seinakella pommid üles. Vinnas kaevust ämbritäie vett üles. Vinnas end käte jõul üles plangule. Käed üles! (korraldus allaandmiseks). Hobune lõi, raius eest ja takka üles. Lennutati üles esimene tehiskaaslane. Paugutati ja lasti rakette üles. Vahiti kael õieli üles taevasse. Paadi nina kerkis ootamatult üles. Tõstis endal tuisu vastu mantlikraegi üles. Kaluritel on pikad kummisäärikud kubemeni üles tõmmatud. Tüdrukud tõstsid kleidisabad üles ja kahlasid läbi oja. Kääris, keeras endal pluusikäised, särgivarrukad üles. Lugeja tõstis pea raamatu kohalt üles. Nad vaatavad sinu nagu jumaluse poole üles 'suhtuvad sinusse ülima austusega'. Metsa tagant ajas, paiskus paksu suitsu üles. Autod keerutasid maanteel üles tolmupilve. Tuul keerutas maast lund, kollaseid lehti üles. Laevakruvi peksis kalda juures üles põhjamuda. Meri lõi tugeva tuulega vahtu üles. Soe õhk tõuseb altpoolt üles. Soost ajab udu üles. Oras oli hästi üles tõusnud 'tärganud'. Andmed liiguvad alt üles 'madalamast instantsist kõrgemasse'. Sõideti mööda jõge üles, jõge pidi üles 'jõelähte poole, ülemjooksu suunas'. Purjetati piki rannikut üles 'põhja poole'. || maast, maapinnalt ära. Tõstsin kepi, palli maast üles. Ema korjab laste riided põrandalt üles. Korjas maha kukkunud õunad hoolikalt üles. *Perenaine söötis, jootis, talitas ja lüpsis lehmad, niitis heina ja võttis üles loo .. A. Hint. || maast, aluspinnast lahti. Sillutis, asfalt oli üles kistud. Põrandalauadki kisti, kangutati üles. Vanad raudteerööpad kistakse üles ja asendatakse uutega. Pakane oli kõnnitee plaadid kohati üles kergitanud. || maa seest, pinnasest välja. Torm kiskus puud koos juurtega üles. Taimed võeti maa seest üles koos juurtega. Võttis mitu pesa kartuleid üles. Kiskus paar porgandit üles. Keegi oli mäekünkasse peidetud varanduse üles kaevanud. || (pinnase kohta:) segi, segamini (kaevatud, sõidetud, tallatud vms.). Tänav on torustiku paigutamiseks üles kaevatud. Kogu ehitusplats on üles tuhnitud. Suured veomasinad on metsavahelise tee täiesti üles sonkinud. Kogu ümbrus oli mürskudest hirmsasti üles küntud. Metssead on kartulipõllu üles tõngunud. Kanad on siin kõik üles kaabitsenud. || paiste, tursesse. Jalg paistetas kõvasti üles. Nägu, kõht oli üles tursunud. Kukkumisest on puusal sinine muhk üles ajanud. Kõrvetada saanud kohal ajasid villid üles. Pihasooned ajasid raske tööga üles. Mõnel tõusid, tulid rõuged üles. || kohevile, kohevaks. Kloppis padjad üles. Soputasin põhukoti üles.
2. töökorda, tegevuseks v. kasutamiseks valmis seisu, toimimis- v. kasutamisvalmina kohale. Jahimehed seavad, panevad püüniseid ja lõkse üles. Sättisime rebaserauad, jänesepaelad üles. Kardinapuud üles panema. Tellingud on juba üles seatud. Rehetoas pandi, seati kangasteljed üles. Aitas emal kangast üles panna 'lõime telgedele seada'. Torni seati pikksilm üles. Lindudele pannakse pesakaste üles. Kunstnik seadis õues üles maalimispuki. Tänavatele tuleks müügiautomaate üles panna. Seadsime malenupud üles ja alustasime partiid. Vaja triikraud üles 'soojenema' panna. Pani teemasina, samovari üles. Kohv, kohvivesi on juba üles 'tulele keema' pandud. Külalistele tehti kambrisse asemed üles. Hommikul pani end ruttu riidesse ja tegi voodi üles 'pani magamisriided kokku'. Kas keerasid kella üles? || (ajutise peavarju püstitamise v. peatuspaiga sisseseadmise kohta rännakul). Matkajad panid telgi üles. Mustlased, nomaadidest beduiinid lõid oma rännakulaagri üles. || vaatamiseks valmis, hästi nähtavaks. Muuseumis pannakse uut näitust üles. Sellele nõlvakule sobiks mõni skulptuur üles panna. Riputasin maakaardi üles. Kes selle kuulutuse siia üles pani?
3. osutab maapinna muutmisele põllu- v. aiamaaks. Uudismaad üles harima. Osa soid kuivendati ja hariti üles. Sügisel kündis ta lodupealse üles. Põldu oli vähe, seepärast otsustati osa raiesmikku üles rookida. Isegi osa õuemaad kaevati üles peenarde alla. *Seletas, kuidas ta on mõelnud veerealuse karjamaa .. ajada üles põlluks. A. Mälk. || (selle kobedaks, hrl. külvi- v. istutusvalmiks tegemise kohta). Kündsime kartulimaa üles. Kesa on vaja üles künda. Kaevas sügisel peenramaa üles.
4. (kirjutamise vm. tegevuse tulemusena:) talletatuks, jäädvustatuks. Rahvaluulet, rahvalaule, murdekeelt üles kirjutama. Tal olid kõne tähtsamad punktid paberilehele üles kirjutatud. Kritseldasin kiiruga mõne kuuldud sõna üles. Kogu varandus, majakraam kirjutati võlgade katteks üles. Kõik elanikud kirjutati üles 'võeti arvele, kanti registrisse'. Märkisin loenguid kuulates olulisema, üht-teist üles. Oma päevikutesse on ta üles tähendanud palju huvitavat kodukoha inimestest. Isa läks kirikuõpetaja juurde lapse nime üles 'kirja' panema. Muusikamehena on ta ka rahvaviise ja tantsulugusid üles kirjutanud. Uurija on kindluse plaanigi üles joonistanud. Sellel pildil on ta üles võetud 'fotografeeritud, pildistatud' koos vanematega.
5. (ühenduses otsimise ja leidmisega:) avastatuks, kätte, esile, ilmsiks. Otsisin lauasahtlist vajaliku paberi üles. Otsis Mareti piduliste hulgast üles. Kui Tallinna tuled, otsi mind üles. Leidsin võtme, kaotatud kindad üles. Otsijad ei leidnudki peitu pugenud mehi üles. Eks katsu teda seesugusest rahvasummast üles leida! Kas leidsid mu selle pildi pealt üles? Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle üles. Jälituskoer võttis peagi kurjategija jäljed üles.
6. magamast ärkvele (ja jalule). a. ärkvele. Mind aeti üles kõige sügavama une pealt. Aja ka Ants magamast üles! Karjapoiss raputati, löödi juba päikesetõusu ajal üles. Äratas uksele kloppimisega majarahva üles. Oli juba üle keskhommiku, kui ma üles ärkasin. Võpatasin paugu peale unest üles. Laps magas nii raskelt, et saime ta suure vaevaga üles. Mindi sünnipäevalast üles laulma 'lauluga äratama'. Telefon, uksekell, linnulaul ajas mind üles. Sel õhtul lubati lastel kauemaks üles jääda. Naispere läks magama, mehed jäid veel üles. b. ärkvele ja jalule. Suvel tõusti vara üles. Kobis hommikul juba kella kuue ajal üles. Mind kupatati vara üles. Ajas end koidu ajal voodist üles. Kui uni ära läks, tõusis vahel öösitigi üles ja istus laua taha. Tule üles, muidu jääd kooli hiljaks. Krapsas äratuskella helina peale üles. Maast üles! (korraldus magamast tõusmise kohta). Oleksin veel lesinud, aga külm ajas üles.
7. lamamast v. istumast jalule, püsti. Kukkusin, ent tõusin kohe üles. Pekstu ajas end vaevaliselt maast üles. Mõned inimesed tõusid üles ja lahkusid saalist. Krapsasin toolilt, istmelt üles. Jõuetu loom püüdis end üles ajada, kuid ei suutnud. || kohutatuna liikvele. Koer ehmatas jänese, soku üles. Lind heitus pesalt üles 'lendu'. Püssipauk kohutas linnuparve üles. *.. ja ehmatas seal Evit, kes end robinal Mati sülest üles tõukas. I. Luhaäär.
8. (surnuist) ellu. Jeesus tõusnud kolmandal päeval hauast üles ja läinud taevasse. Ei see mees enam surnuist üles tõuse. Räägiti, et see imeravim äratavat surnudki üles.
9. paremale järjele v. kõrgemale ühiskondlikule positsioonile. On end hakkaja mehena üles töötanud. Töötas end läbi raskuste ja takistuste üles. Tehti kõik selleks, et majapidamist üles upitada. *Ta oli pidanud vaesest ja harimata keskkonnast üles trügima .. A. Ravel (tlk).
10. suure(ma)ks, kõrge(ma)ks; tähtsa(ma)ks. Poodnikud kruvisid hinnad üles. Inflatsioon lõi hinnad üles. Leedu korvpallurid kruttisid kohe alguses tempo üles. Tööpinget ei tohi liiga üles kruvida. Põletik kruvis palaviku üles. Paistab, et nende saavutused, teened on kunstlikult üles puhutud. Asi pole sugugi nii hull, kogu lugu on üles puhutud.
11. osutab ägedate tundmuste, tunnete puhkemisele, samuti nende põhjustamisele. Kaarlis kees üles kuum viha, tuline tusk. Ole nüüd rahulik, ära end kohe üles ärrita! Aeg-ajalt lõõmatas majas üles äge tüli. Eks kõik need jutud erutanud ta tunded üles. Peremees oli kole äge, ei tea, kes ta nii üles keeras. Muidu rahulik mees, mis teda nüüd nii üles ärritas. Pingeline olukord kruvis, kruttis inimeste närvid üles.
12. kellegi vastu suunatuks v. millegi nimel tegutsemisele, võitlusse. Ta tahab meid sinu vastu üles keerata. Kihutas, ässitas oma kõnedega inimesi valitsuse vastu üles. Kihutuskõnelejad käisid maad mööda ringi ja ässitasid rahvast üles. Töölisi kihutati üles streigile. Rahvas tõusis üles rõhujate vastu. Üles, isamaa on ohus!
13. (hoonete, ehitiste püstitamisega ühenduses:) püsti, valmis. Lõi mõne kuuga toreda maja üles. Tal raha kõvasti, tõmbab kohe uhke häärberi üles. Naabrimees aitas tal hoone seinu üles raiuda. Siia kerkib üles 'rajatakse' uus asula. Meister on oma elus rohkesti ahje ja pliite üles ladunud. Müürid on üles laotud paekividest. Laadakaupmehed hakkasid oma müügiputkasid üles lööma. *Polnud väljavaadetki saada maja niipea üles, veel vähem elamiskõlvuliseks. E. Nirk.
14. enam-vähem korda, kõlblikuks. Kohendas, kõpitses vana maja üles. Poolvarisenud müüri ei olnud mõtet enam üles kohendada. Meistrimehena putitas, kloppis vana autologu üles. || (inimese v. looma kohta:) korralikku, normaalsesse vormi. Arstidel õnnestus ta üles turgutada. Saab haigusest jagu ja kosub jälle üles. Jäin jõuetuks, kuid kodus putitati mind toitudega üles. *See hobune on laadapäevaks jahurokaga üles aetud, peksuga erguks tehtud .. H. Sergo. || välimuselt kaunistatuks, paremasse riietusse, ehtesse vms. (hrl. inimeste kohta). Lööb end küllaminekuks kenasti üles. Mann oli end nii üles löönud, et ei tunne äragi. On enda üles mukkinud nagu mõni pruutneitsi. *Mõlemad olid üles mukitud, nii koer kui daam. L. Hainsalu. *Noor prink neiu, kes end moekalt üles puhvinud: sinine pihtjakk ja roosa rohekate volangidega seelik seljas. E. Kuus.
15. ‹ühendverbi osana› osutab tule süütamisele v. süttimisele. Tõmbas, kraapsas tikust tule üles. Põlluäärele tehti lõke üles ja küpsetati kartuleid. Korjas metsast kuivi raage ja tegi tule üles. *.. otsis taskust paberossi ja krapsis üksteise järel mitu tikku üles, enne kui suitsu põlema sai. O. Tooming.
16. ‹hrl. koos verbiga korjama› kedagi kusagilt enda hoole alla. Möödasõitev talumees korjanud poolkülmunud poisikese tee äärest üles. *Leili võis ju täie õigusega mõelda: näe – üks [mees] jooksis mu juurest minema, aga teine korjas üles! T. Lehtmets.
17. esile, arutlusele, päevakorda. Kerkisid üles mitmesugused probleemid, küsimused. Tõusis üles ka maareformi küsimus. *Keegi kergitas üles lähemates mõisates ühiskondlike aiandite rajamise mõtte .. R. Sirge.
18. kõnek lõhki, katki (löömisega, peksmisega). Lõi kakluses vastasel näo üles. Ähvardas mõnel mehel näo, nina üles lüüa. *See on, tead, selline jälkus, et lahmi nägu üles, kui sihuke mees ette satub .. I. Luhaäär.
19. hrl van ära. a. (koos verbiga arvamise, oletamise, äraarvamise kohta). Seda mõistatust ei osanud keegi üles arvata. Hakati üles arvama, mis see kõik võiks maksma minna. *.. ja nüüd ta katsus mängleva lõbususega üles arvata, kes neist lärmitsejaist kuuluvad temaga sama katuse alla. A. Jakobson. b. ‹hrl. koos verbiga rääkima› (ülestunnistamise, ärarääkimise kohta). Rääkis kõik üles, mis ta oli teinud. *Eerik rääkis puhtast südamest üles, et ta nüüd laevas on hakanud veidi tõmbama [= suitsetama], kui poisid pakuvad .. A. Hint.
20. van (käitumisega ühenduses:) ülal, korralikuna. *Joosep Toots pidas enese tundide lõpuni tõesti eeskujulikult üles. O. Luts.
21. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. üles andma, üles astuma, üles hargnema, üles kasvama, üles lugema, üles ostma, üles pooma, üles tunnistama, üles ütlema (mõne verbi puhul üksnes osas ühendites)

[kellelegi] alt üles vaatama vt alt

astla vastu (takka) üles lööma vt astel

sõjakirvest üles kaevama vt sõjakirves

tolmu üles keerutama vt tolm